Üks asi, mis tagab Sulle rahulolu
- 17 Jaanuar 2012
Mõni aeg tagasi küsis üks tuttav, kas ka mina tunnen oma laste ees süümekaid.
Keskendusin oma südamele ja leidsin sealt täieliku rahu.
Emadus on minu jaoks suur rõõm, aga ka mina teen sageli vigu ja eksin. Miks ma ei tunne siis sellepärast süümepiinu? Aja jooksul jõudsin järeldusele, et ühel lihtsal põhjusel.
Nii minu kui Sinu rahu taga on kohalolek- selles paigas ja hetkes, kus sa parajasti viibid. Oled sa tähele pannud, et mured ja ärevus on tavaliselt seotud kas mineviku või tulevikuga? Praegune hetk on täpselt nii nagu ta on ja Sa ei saa selle pärast muretseda.
Kui Sul on selja taga ebaõnnestumine või tüli, siis võib see mitu päeva Su sisemust närida. Mõtted keerlevad juhtunu ümber ja Sa ei märkagi kui imeliselt Su lapse silmad täna särvad. Võib-olla ei ole Sa talle täna otsagi vaadanud. Mis läinud, see läinud. Kutsu ennast korrale ja keskendu praegu toimuvale. Teadvusta, mis Sind hetkel ümbritseb. Heida pilk oma lapse või kaaslase sügavatesse silmadesse.
Kui kujutad, et midagi hirmsat on juhtumas, siis on meelerahu täiesti häiritud ja Su tegevuski saab halvatud. Pea suudab hullud asjad mitu korda hullemaks mõelda. Aga kui see hetk on päriselt käes, siis ta lihtsalt on ja Sa tegutsed täiesti rahulikult ja keskendunult.
Näiteks oli minuga nii, et iga kord kui nägin kiirabi autot kihutamas või kuulsin selle sireene huilgamas, tabas mind hirmulaine. Mul oli tunne nagu oleks midagi halba ja koledat juhtunud.
Ühel hetkel, kui üks mu lastest oli 9 kuune, vajasime ise kiirabi ning kihutasime sireenide saatel lastehaigla poole. Olin täiesti rahulik, ma teadsin täpselt mida ma pean tegema. Ma ei mõistnud kaasasoleva arsti ärevust, kes vaatas närviliselt meie poole nagu võiksime igal hetkel hinge heita. Minu jaoks oli kõik selge. Olin täielikult kohal ja valmis vastu võtma ja andma seda, mida see hetk minult vajas. Rohkem ega vähem ei oleks ma saanud anda. Nüüd, kui ma kuulen või näen kiirabi autot, täitub mu süda alati kohaloleku ja selgusega. Hirm on kadunud.
Kui oled kohal, siis oled ümbritsevale inimestele ja ka iseendale avatud. Ainult avatult suudad Sa teiste vajadusi mõista ja nendele vastata. Sind ümbritsevad inimesed tunnevad, et nad on hoitud ja armastatud.
Sel moel ei lähe Sa iseendaga vastuollu ja ei saa end hiljem ka süüdistada. Kui Sa tunned, et pead ühele oma lastest midagi andma (olgu see siis ühine aeg või hoopis taskuraha), siis see ei tähenda, et ka teine laps seda vajab. Mõistus võib-olla sekkub, et kõik peavad võrdselt saama, aga süda tunneb hetkel just ühe vajadust. Ja Sul ei teki süümekat, et miks üks sai ja teine ei saanud.
Ükskõik, kas Sa oled kodune või tööl käiv ema, kingi see hetk iseendale ja end ümbritsevatele. Loo oma lastele tunne ja teadmine, et Sa oled olemas. Kui Sa ei ole hetkes, siis ei ole Sind ka nende jaoks olemas. Minevik on läinud ja tulevikku veel ei ole. Ära raiska aega ja energiat sellele, mida ei ole.
Keskendu sellele, mis on päriselt olemas – praegusele hetkele ja end ümbritsevatele inimestele.
Henrik
postitatud 2012-01-20 08:05:28
Kui sa ei suuda armastada, ei õnnestu sul ennast lõdvaks lasta. Kui oskad lõdvestuda võid ka armastada.
Pinge all olev inimene ei suuda armastada. Miks?
Pinge-inimene on orienteeritud eesmärgile. Ta võib näiteks raha teha, ei saa aga armastada, sest armastusel puudub eesmärk - kui on tõesti tegemist armastusega.
Sa ei saa armastust panka panna või tugevdada selle läbi oma ego. Armastus on tegelikult midagi kõige absurdsemat, mida võib kujutleda - tal ei ole mingit eesmärki väljaspool iseennast.
Raha teenid sa mingil eesmärgil, teenimine ise on vahend. Maja ehitad selleks, et võiksid hiljem selles elada - siingi on tegemist vahendi ja eesmärgiga.
Armastus ei ole vahend. Miks sa armastad?
Armastus on eesmärk iseeneses.
Seepärast ei saa armastada ükski kalkuleeriv ja loogiliselt mõtlev inimene, kellele on tähtsad niisugused asjad nagu vahendid ja eesmärgid.
See, kes mõtleb nendes mõistetes, lihtsalt peab olema pideva pinge all, sest eesmärk võib realiseeruda üksnes tulevikus, mitte siin ja praegu.
Sa ehitad maja, järelikult ei saa sa selles elada praegu. Enne pead ta valmis ehitama. Sa võid elada selles praegu pooleliolevas majas kunagi tulevikus, kuid mitte praegu.
Sa kogud raha; su pangaarve kasvab suureks kunagi tulevikus, praegu on ta alles üsna väike.
Vahendeid pead kasutama praegu ja eesmärgid realiseeruvad tulevikus.
Armastus on siin ja praegu, ja tulevik kui mõiste langeb hoopis ära. Seepärast on armastus nii lähedane meditatsioonile.
Ka surm on seepärast lähedane meditatsioonile - temagi on siin ja praegu - kui ta saabub.
Kui surm on kätte jõudnud, võid sa surra üksnes siin ja praegu, mitte tulevikus. Samuti ei saa sa surra minevikus. Surm on alati olevikuline.
Surm, armastus, meditatsioon - kõik nad on olevikulised.
Kui su meelt varjutab surmahirm, ei suuda sa armastada.
Need sõnad pärinevad Osholt
Kati
postitatud 2012-02-14 22:51:11
See oli tõeliselt hea lugemine:) Aitäh Agne, sest vahel kipub kohalolek ununema...
Vasta kommentaarile