Vastuvõtmise kogemus

04 Jaanuar 2012

Seekordne aastavahetus oli minu jaoks sügav ja meeleline. Ootamatused, mis tekkisid, näisid esmalt küll rasked, aga otsustasin olukorra vastu võtta ja kohal olla. Tänu sellele pakkus see öö mulle eneses olemist ja tööd kõrgete puhaste energiatega.

Möödunud aasta viimase päeva hommikul ärkas üks mu lastest oksendamisega. Ta näis väsinud ja kurnatuna. Päeva jooksul lisandusid kõhu-ja peavalu. Olukord näis kurb, sest unistus kesköisest tulevärgist keerles ta peas nagu igal teiselgi lapsel.

Õhtuks tõusis ka palavik. Tütreke, kes muidu pakatab rõõmust ja vajadusest seltskonnas olla, igatses nüüd rahu ja vaikust. Tegin talle eraldi tuppa voodi. Süütasin küünlad ja jäin tema juurde istuma. Ülejäänud pere möllas teises toas. Hiline ülevalolek, tulevärgi ootus ja küünaldes kuusepuu lisasid lastesse omajagu ärevust. Nagu ikka uusaastaööl.

Aga siin, minu juures, lebas uinuv kaunitar, juuksed küünlapaistel helkimas, nägu kahvatu ja liikumatu. Ükski liigne heli ei puudutanud teda. Oli raske aimata, kas ta magab või on ärkvel. See tuba muutus tol õhtul kui pühaks templiks ja seal oli hea olla. Mu laps oli küll haige, aga minu mure ei oleks teda aidanud. Mu süda jäi täiesti rahulikuks.

Silitasin ta pead ja sositasin, et ta kujutaks end ette meie suvekodu jões. Sillerdavas ja läbipaistva veega suvises jões. Julgustasin, et ta võib seal täielikult lõdvestuda ja tunda, kuidas kirgas vesi viib ära haiguse ja puhastab iga tema raku. Kogu keha saab selgeks ja särvaks.

Asetasin käed tema laubale, sulgesin silmad ja keskendusin oma hingamisele. Hingasin oma energia puhtaks ja kõrgeks ning kujustasin, kuidas minu kätest tulev valgus tervendab haige peakese. Kogu mu keha täitus ühtlase surinaga. Iga rakk minu kehas ärkas üles. Olin täielikult kohal. Peake mu käte all sai kergemaks. Asetasin oma käsi vaistu ajendil veel oimukohtadele ja kuklale ning jätkasin energia kõrgel hoidmisega. Mu tütreke vajus sügavasse tervendavasse unne.

Veidi enne südaööd sosistasin talle, et peagi on ilutulestiku aeg. Ta andis väga õrnalt mulle märku, et see ei ole talle hetkel oluline. Värvilised sähvatused muutsid toa valgeks ja kärgatused tungisid meie pühakambrisse, aga uinuv kaunitar magas segamatult oma und.

Sügav uni kestis hommikuni. Siis ta ärkas ja vaatas mind oma selgete säravate silmadega.

Soovisime talle head uut aastat.

Sel päeval naeris, sõi ja mängis see laps nii nagu ei oleks kunagi haige olnud.

Mu süda oli tänus ja armastuses.

Veidi imelik on haiguse kohta nii öelda, aga kui Sa ta vastu võtad, siis võib ta ka ilus olla. Ja ainult siis kui sa oled ta vastu võtnud, saad sa temast ka lahti öelda. Tervenemine on imepärane ja puutumatu protsess. Mina või Sina emana saame seda vaid toetada.

Kui Sa oled kohal, siis Su meel rahuneb ning puudub vajadus olla kusagil mujal ja teha midagi muud. Hetk rullub tasapisi lahti, tekib avarus ja kõik kulgeb oma imepärast rada. Mäletad?

Selline hetk püsib mälus väga värske, värvika ja detailsena pikki aastaid.